Posts

Meil on kaev!

Image
Toetus kaevu rajamiseks oli meil saadud juba üsna mitu-mitu kuud tagasi. Mitmeid kordi helistasime kaevumeestele ja uurisime, et äkki nad on ikka siiakanti varsti tulemas. Suur oli lootus, et saab suve lõpuks endale kaevu! Vesi on ikka üsna oluline. Novembri keskel helistasid nad ühtäkki ja ütlesid, et toovad just praegu meile rakked ära. Ootusärevus oli suur. Siiski läks mööda veel üsna mitu nädalat, kuniks nad viimaks kohale tulid. Napilt enne lund jõudsid auku puurima hakata. Siis aga tuli nädalavahetus peale ja uue nädalaga ka lumi. See õnneks ei seganud ja kaev sai puuritud. Vitsameeste ennustatud vesigi oli kohal. Küll aga sai kaevu viimane ots kitsam, kui ülemine, sest mingi kivi vms tuli ette. Lisaks sai ka kaev madalam, kui algselt mõeldud, sest vett hakkas nii palju peale voolama, et nad ei jaksanud seda tühjaks pumbata. Noh, loodame, et piisab pooleteise meetrisest varust küll.  Kõik tundub ju tore ja hea, kuniks öeldakse, et ega niimoodi kaev valmis ei saa. Seejärel tuleb m

Enne metsamaja valmimist ei võta mitte ühtegi uut projekti vol 12 ehk kuuri alusplats

Image
Eelmise aasta kevadel tellisid naabrid endale kopa, et see ühe mullahunniku laiali lükkaks. Kopp aga ei tulnud ega tulnud ja mullahunnik kasvas paksul puju täis. Kuniks ühel imelisel kevadpäeval peaaegu täpselt aasta hiljem helistas kopajuht, et ma nüüd panin kopa teile maja ette maha. Hea taktika - kui juba kopp kohal on ega seda ju ära ei saada, mis sest, et aastase hilinemisega. Igatahes müttas see kopp naabrite juures paar päeva ja me otsustasime ka juhust kasutada ja kutsusime ta endalegi külla. Nimel on järgmine projekt (siis kui metsamaja on täiesti valmis saanud) ehitada kuur. Kuur peab endasse mahutama kõik me masinad ja samas võimaldama teha kõiki vajalikke puu-metalli-autotöid soojas ja kuivas. See kiirendaks nii mõndagi protsessi, sest siiamaani me siiski oleme pidanud ootama sobivaid ilmasid.  Kuna tegemist on endiselt ühe väga korrastamata raielangiga, siis kõigepealt tuli hunnik oksi tee pealt ära korjata. Ülemiselt pildilt on näha, et neist sai päris korraliku hugelpeen

Seinad kinni ja põrand alla

Image
 Kohe, kui ilmad jälle plusskraade hakkasid näitama, tuli ka ehitamistuhin jälle tagasi. Põrandalauahunnikut olime juba paar korda ümber ladunud. Viimane kord seepärast, et lumi oli eelmise katusealuse uppi lükanud ja põrandalauad kõik lumega segamini. Viimane aeg oli need õigesse kohta panna. Samas enne tuli veel avatud sein kinni ehitada. Üles planeeritud aknad küll ei olnud sugugi enam nii ilusa värvikihi all kui varasemalt, kuid üles nad siiski said. Saab ju neid pesta ja värvida ka seinas. Vahele sai lõigata allesjäänud penotükkidest parajad tükid ja vahuga kinni törtsutada ja nii meie viimane sein kinni saigi. Põrandaga oli selles mõttes samuti lihtne, et see on esivanema tehtud ja oli jällegi lihtsalt kuhugi kuurinurka seisma jäänud oma aega ootama. Ilusad paksud põrandalauad said kruvidega (need tuli osta) paika kinnitatud. Alguses oli plaan naeltega panna, kuid see tundus liialt tüütu. Seinalauad tuleb nagunii naelutada. Kevadtuulte eest varjatuna oli väga mõnus põrandat panna

Enne metsamaja valmimist ei võta mitte ühtegi uut projekti vol 2-11

Image
Väikese metsamaja ehitamine tundub nagu superkiire ja lihtne töö, eriti kui on plaan, et mitte ühtegi teist projekti enne ette ei võta. Ise tehes ja olemasolevaid asju kasutades, aga ei lähe see tegelikkuses sugugi nii kiiresti. Metsamaja asub meie päriskodust küll vaid mõne kilomeetri kaugusel, kuid ikkagi peab sinna sõitma ja samal ajal muidugi tuleb ka päriselu elada ja lapsi kasvatada ja tegeleda kõigi nende projektidega, mida kindlasti enne metsamaja valmimist ette ei võta... Vol 2. Näoraamatus pakuti niisama ära anda hulgim laudade servamisest ülejäänud tükke. Me vaatasime neile peale ja otsustasime, et ehk just nendest saab meie metsamaja sisevooder. Muidugi oli sellega kiire ja nii me kaks päeva neid kärule ja kärult maha ladusimegi. Õnneks ei olnud kaugelt tuua, aga kahjuks on meil nüüd koduajas järjekordne tõrandus, mis enne kevadet küll kuhugi ei kao. Samuti ei ole tükid sugugi mitte koheselt seinapanemisvalmis ehk nendega on veel tükk tööd. Vol 3. Kanade asupaigavahetuse ha

Plastikusulatus

Image
Siiamaani on metsamaja olnud küll paksult penoplasti täis, kuid soojustus on olnud lihtsalt vales kohas. Niisiis tuli sellega vähemalt algust teha. Minu kõige suurem hirm on olnud penoplastipuru. Suurte kortermajade soojustamisel on kogu kvartal või isegi veel rohkem seda valget lund täis ja see ei kao lihtsalt mitte kuhugi. Meie tuttav ehitusmees proovis küll mind rahustada ja ütles, et sulatusnoa (või sulatustraadiga, mis peaks olema suurem ja võimsam masin) seda puruohtu ei ole.  Laenutasimegi Cramost sulatusnoa ja võtsime sõpradelt generaatori elektrit tootma. Esialgne plaan oli seda kõike katuse all teha, aga ausalt öeldes oli penoplasti sulamisaur ka õues päris rõlge ning ega generaatorgi just lillelõhnaliselt bensiinist elektrit tee. Sulatusnuga töötab üsna efektiivselt, ainult et puru tekib siiski. Jah, mitte sulatamise käigus, kuid penoplastide edasi-tagasi tõstmise käigus. Õnneks mitte kõige hullemalt ja selle, mis tulebki, saab tolmuimejaga kokku tõmmata. Plaat pla

Ühel väikesel majal olgu vähemalt liiga suur uks!

Image
 Varem sai mainitud, et uks oli meil esivanema keldris ees ootamas. Oma eelmise elu elas see uks vist lao vaheuksena. Vahepealses elus oli ta mõrastanud mõned klaasid, kaotanud siit-sealt värvi, saanud juurde mõned lindude väljaheited ja loobunud oma lengiga koos elamast - ühesõnaga nägi ta päris trööstitu välja. Kogu selle trööstitusega tekitas ta meie esi-lengi-ehitajas aga ahastust ja soovimatust sellega tegeleda. Mõnikord lihtsalt on nii, et mingi projekt tundub nii ületamatult tüütu, et see jääbki lihtsalt tegemata. Ust oli aga ometigi ju vaja! Siinkohal tõttas appi õnnelik juhus või õigemini möödakäija. Ühel ilusal kevadpäeval, kui Karl jälle katust oli panemas, sõitis meile mäest alla üks sääreväristaja, mees seljas. Tegemist nimelt oli ühe puusepaga, kes siin-seal meisterdamist otsis. Tegi tema nimelt uksi. Karl vastas, et uks on meil olemas, lengi vaid vaja. Tol hetkel, aga ei olnud juhuslikul möödujal lengi ehitamiseks vajalikku masinavärki ja hoonet. Sinna see siis jäi. Kuni

Akende saaga

Image
 Eelmisel aastal, veel enne, kui metsamaja vundamenti kaevama hakkasime (ehk siis kui ilmselgelt oli plaan veel enne lume tulekut maja valmis saada), kogusime endale õue peale suure hunniku aknaid. Küsisime kohalikust facebooki grupist ja selgus, nagu me eeldasime, et väga paljudel inimestel on kodus aknaid üle. Küll saime tuttavatelt, küll saime ettevõtetelt - lõpuks oli meil aias üks väga suur hunnik aknaid. Loomulikult oli tegu ajutise hunnikuga ehk siis tegelikkuses on see nüüd ka aasta aega hiljem veel osaliselt alles - ülejäägid nimelt ootavad uue kasvuhoone tegu. Kusjuures aknaid saime igasuguseid - mõisaruudukesi ja kolmekordseid pakettaknaid, päris vanu ja päris uusi. Kõik aknad said enne paigutama asumist üle pestud, sest kuurides seistes olid nad üsna mitu ajajärku tolmu kogunud. Mõned aknad ka värvisime veel üle. Kõige esimesed aknad, mis seina said, olid väikesed küljeaknad. Need ei ole lahtikäivad ja lengid tuli neile juurde ehitada. Hea on nende juures see, et nad mahuva