Meil on kaev!

Toetus kaevu rajamiseks oli meil saadud juba üsna mitu-mitu kuud tagasi. Mitmeid kordi helistasime kaevumeestele ja uurisime, et äkki nad on ikka siiakanti varsti tulemas. Suur oli lootus, et saab suve lõpuks endale kaevu! Vesi on ikka üsna oluline.
Novembri keskel helistasid nad ühtäkki ja ütlesid, et toovad just praegu meile rakked ära. Ootusärevus oli suur. Siiski läks mööda veel üsna mitu nädalat, kuniks nad viimaks kohale tulid. Napilt enne lund jõudsid auku puurima hakata. Siis aga tuli nädalavahetus peale ja uue nädalaga ka lumi. See õnneks ei seganud ja kaev sai puuritud. Vitsameeste ennustatud vesigi oli kohal. Küll aga sai kaevu viimane ots kitsam, kui ülemine, sest mingi kivi vms tuli ette. Lisaks sai ka kaev madalam, kui algselt mõeldud, sest vett hakkas nii palju peale voolama, et nad ei jaksanud seda tühjaks pumbata. Noh, loodame, et piisab pooleteise meetrisest varust küll. 

Kõik tundub ju tore ja hea, kuniks öeldakse, et ega niimoodi kaev valmis ei saa. Seejärel tuleb meil seda veel üsna mitu korda pumbata, et vesi ikka liikuma jääks. Kõigepealt siis tuli leida pump, mis üldse selle ülesandega hakkama saab ja liiga palju ei maksa. Esiti lootsime, et saame poest abi, kuid lõpuks pidime ikka laenutama. Laenutamine oli päris kallis, 28 eurot ööpäev vist. Lisaks tulid selle talve siiamaani kõige külmemad ilmad. Nii siis tuli -23 kraadises pilkases pimeduses käia pärast tööd tunde kaevu tühjaks pumpamas. Nädalakese tegime seda, ehk veab nüüd kevadeni välja...
Aga igatahes on meil nüüd kaev! Järgmine samm on kaevuvee kvaliteet lasta üle kontrollida.

Võib-olla tekkib ka küsimus, et miks just salvkaevu osaks oleme otsustanud. Eks me kaalusime pikalt puur- ja salvkaevu vahel, kuniks üks puurkaevufirma meile ära seletas, et kuna tegemist on ürgoruga ja selle vettpidav kiht on kuskil 200 meetri sügavuses ja nemad suudavad üldse ainult 150 meetri sügavusele kaevata... siis tegelikult puurkaev ei olegi variant. Ja nii lihtne see otsus lõpuks oligi!