Seinad kinni ja põrand alla

 Kohe, kui ilmad jälle plusskraade hakkasid näitama, tuli ka ehitamistuhin jälle tagasi. Põrandalauahunnikut olime juba paar korda ümber ladunud. Viimane kord seepärast, et lumi oli eelmise katusealuse uppi lükanud ja põrandalauad kõik lumega segamini. Viimane aeg oli need õigesse kohta panna. Samas enne tuli veel avatud sein kinni ehitada. Üles planeeritud aknad küll ei olnud sugugi enam nii ilusa värvikihi all kui varasemalt, kuid üles nad siiski said. Saab ju neid pesta ja värvida ka seinas. Vahele sai lõigata allesjäänud penotükkidest parajad tükid ja vahuga kinni törtsutada ja nii meie viimane sein kinni saigi.

Põrandaga oli selles mõttes samuti lihtne, et see on esivanema tehtud ja oli jällegi lihtsalt kuhugi kuurinurka seisma jäänud oma aega ootama. Ilusad paksud põrandalauad said kruvidega (need tuli osta) paika kinnitatud. Alguses oli plaan naeltega panna, kuid see tundus liialt tüütu. Seinalauad tuleb nagunii naelutada. Kevadtuulte eest varjatuna oli väga mõnus põrandat panna ja kasvuhoonena toimib metsamaja suurepäraselt.
Esiti tundus, et kolmandale korrusele peame põrandamaterjali juurde otsima, kuid sellest tuli nii täpselt välja, et juppigi ei jäänud üle! Suure esiukse ette jätsime ruumi põrandaplaatide jaoks, et oleks kuhu oma mudaseid jalanõusid jätta. Põrandaplaadid jäid meil kunagisest vetsuremondist alles ja sobivad sinnagi suurepäraselt, tuleb vaid ühel hetkel jälle paika panna. Kogu tööga läks aega vast kolm-neli päeva. Nüüd vaja veel mingi hetk üle lihvida ja ilmselt õlitada.