Enne metsamaja valmimist ei võta mitte ühtegi uut projekti vol 1

Meile meeldib hirmsasti asju alustada, aga lõpetamisega... noh, see võtab hirmus kaua aega. Igatahes otsustasime täie tõsidusega, et enne metsamaja valmimist ei võta me endale mitte ühtegi projekti. 
Umbes järgmisel päeval otsustasime võtta kanad. Ma tunnen, et on väga oluline mainida, et me võtsime koroona-kanad napilt enne, kui see popiks läks. Ja nagu kõik hoolega planeeritud otsused, juhtus see täiesti kogemata ja väga lühikese etteteatamisajaga. Helistasin ma ühel hommikul ühte farmi, et uurida, milla kanu saab võtma tulla, kuid selgus, et seal on juba otsas. Helistasin siis ühte teise, kust üldse ei olnud teada, et kanu saabki. Sealt selgus, et saab küll kanu - kahe tunni pärast! Karl hakkas siis hoolega puuri kokku klopsima. Plaan oli võtta endale viis kana ja siis esivanemale ka veel kümme ning üks kukk. Aeg loomulikult läks kiirelt käest ja kanakesed pidid üsna mitu tundi oma väikestes pappkastikestes hakkama saama. Lõpuks siiski viisime kuudi maatükile ja poolpaljad kanakesed said vabadusse.
Need farmikanad on alguses ikka täiesti otu-lotud. Neil on nokad viltu ja pepud sulgedeta ja küünised nii hirmus pikad. Ei oska nad hästi anumast juua ega mööda maapinda kõndida. Asjalikeks kanadeks muutusid nad alles mõne nädala pärast. Iga päevaga lasime neid ikka rohkem kuudist välja ja iga päevaga julgesid nad kaugemale jalutada. Pärast tulid toidukutse peale kohe jooksujalu ja lennates tagasi kuuti. Nime panime mõne aja möödudes ainult ühele - Chupacabra, sest ta oli täpselt tema moodi või noh, eriti trööstitu ja natuke rumaluke.

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Seinad kinni ja põrand alla

Image
 Kohe, kui ilmad jälle plusskraade hakkasid näitama, tuli ka ehitamistuhin jälle tagasi. Põrandalauahunnikut olime juba paar korda ümber ladunud. Viimane kord seepärast, et lumi oli eelmise katusealuse uppi lükanud ja põrandalauad kõik lumega segamini. Viimane aeg oli need õigesse kohta panna. Samas enne tuli veel avatud sein kinni ehitada. Üles planeeritud aknad küll ei olnud sugugi enam nii ilusa värvikihi all kui varasemalt, kuid üles nad siiski said. Saab ju neid pesta ja värvida ka seinas. Vahele sai lõigata allesjäänud penotükkidest parajad tükid ja vahuga kinni törtsutada ja nii meie viimane sein kinni saigi. Põrandaga oli selles mõttes samuti lihtne, et see on esivanema tehtud ja oli jällegi lihtsalt kuhugi kuurinurka seisma jäänud oma aega ootama. Ilusad paksud põrandalauad said kruvidega (need tuli osta) paika kinnitatud. Alguses oli plaan naeltega panna, kuid see tundus liialt tüütu. Seinalauad tuleb nagunii naelutada. Kevadtuulte eest varjatuna oli väga mõnus põrandat p...
Read more

Talveks katus peale

Image
Selleks ajaks, kui raamid püsti said ja kõik ilmastikku kartev kilekatuse alla varjule sai paigutatud, oli selgeks saanud, et päris valmis me metsamaja enne talve tulekut küll ei jõua (kui päris ausalt rääkida, siis mõnele meist oli see tegelikult juba enne selge). Siiski oli veel väike soov ja lootus, et vähemalt katuse võiks küll enne sügisvihmade ja talvelumede saabumist peale saada. Ainult et katuseplekkide panemisele eelnes veel mitu kihti. Esiti said otse raamide peale pandud tuuletõkkeplaadid, mis said samuti sel korral ostetud.  Tuuletõkkeplaatide liitekohad tuli samuti ostetud teibiga üle käia. Plaatide peale tulid kihiti püstised tuulutus-kaikad ning nende peale juba roov. Roovi-arvutustega tuli samuti appi naabrimees, kuna need pidid ju klappima hilisema katuseplekiga. Puitmaterjal tuli endiselt suures osas sugulaste hoovilt, kuid viimaks katuse roovi jaoks jäi materjalist veidi puudu ja tuli lauda juurde osta. Katuse ossa sai tuuletõkkeplaadi asemel hoopis niiskust muja...
Read more

Akende saaga

Image
 Eelmisel aastal, veel enne, kui metsamaja vundamenti kaevama hakkasime (ehk siis kui ilmselgelt oli plaan veel enne lume tulekut maja valmis saada), kogusime endale õue peale suure hunniku aknaid. Küsisime kohalikust facebooki grupist ja selgus, nagu me eeldasime, et väga paljudel inimestel on kodus aknaid üle. Küll saime tuttavatelt, küll saime ettevõtetelt - lõpuks oli meil aias üks väga suur hunnik aknaid. Loomulikult oli tegu ajutise hunnikuga ehk siis tegelikkuses on see nüüd ka aasta aega hiljem veel osaliselt alles - ülejäägid nimelt ootavad uue kasvuhoone tegu. Kusjuures aknaid saime igasuguseid - mõisaruudukesi ja kolmekordseid pakettaknaid, päris vanu ja päris uusi. Kõik aknad said enne paigutama asumist üle pestud, sest kuurides seistes olid nad üsna mitu ajajärku tolmu kogunud. Mõned aknad ka värvisime veel üle. Kõige esimesed aknad, mis seina said, olid väikesed küljeaknad. Need ei ole lahtikäivad ja lengid tuli neile juurde ehitada. Hea on nende juures see, et nad ma...
Read more