Metsamaja vundament

 Metsamaja aluspinna suuruseks sai kolm korda kuus meetrit, mõlemad veidi kopikatega. Sellest lähtuvalt tuli vundamendi jaoks kaevata veidi suurem auk. Nagu ka varasemalt öeldud, siis liivaga õnneks meil probleemi. Samuti on väljavalitud platsi peal ka mulda pigem vähe, kuna juurikate väljakaevamise käigus leidis ka päris korralik kogus mulda endale uue koha. Sellise väikese vundamendiaugu kaevamine ei ole üldse raske. Me päris järjepidevalt ei teinud, aga kuskil kahe päevaga oli ilus auk valmis. Kaevasime nii sügavale, et tuligi ainult puhas liiv välja. Lisaks tuli ühest nurgast (pildil siis ees paremal) vähemalt kaevata ja teisse veel liiva juurde vedada (taha vasakule) - seda siis lookleva maasikujoone eripära tõttu. Lõpp-platsi loodi ajamine oligi kõige tüütum ja ajakulukam. Kogu liivaplatsi trampisime ilusti jalgade ja oma keharaskusega siledaks ja tugevaks ning pikkade prusside ja loodi abiga ajasime ka sirgeks. See ikkagi tähendas liiva juurdetoomist ja mõneajast pusimist.

Metsamaja vundament ei tulnud kuigi suurejooneline. Saime kohalikust aknavahetuskohast (sellega nad igatahes tegelesid) kopikate eest ühed lapikud betoonblokid, mis neil endal veidi ees seisid. Nii et neist kaheksast betoonblokist saigi meie vundament. Loomulikult tuli ka need betoonblokid veel omavahel loodi ajada, sest ükskõik kui sirge liivapõhi ka sai, blokid olid ikkagi veidi viltu.

Kuuemeetriseid prusse meil endal ei olnud, aga samas ei olnud ka soovi maja alustalasid mitmest jupist kokku meisterdada. Viimaks leidsime ühed sobivad isendid tuttavate vanast talust. Punast puidukaitseõli oli meil endal olemas, eelmise projekti jääk. Prussid ja betoonblokid said omavahel keermetoruga ühendatud ja nende vahele sai niiskuskaitseks tõrvapapp.

Betoonblokkide keskossa sai eelnevalt puuritud ka augud, et neid oleks hiljem võimalik prussidega ühendada. Aukude põhja läks messingtüübel, selle külge kinnituski lõpuks keermelatt.

Nagu piltidelt näha siis on suuremate prusside peale pandud ka väiksemad samapikad prussid. Seda seepärast, et suured prussid on otstest sisselõikega ja neid ei saanud kitsama külje peale panna. Küll aga oli tarvis saavutada piisav kõrgus, et juba väljamõeldud raamid nende prusside peale sobiksid - nii et lahenduseks saigi leitud väiksemad prussid ning tulemus sai samahea.